07.10.09

Õhtu 07.10 Kakumäel

Windgurust ja emhi st inspiratsiooni saanuna otsustasin, et kolmapäeval lähen surfama!!! Kuna nädal oli alanud suht näruselt, siis kolmapäeva õhtuks oli juba jonn ka sees.
Enne veele jõudmist sain veel innustust Indrekult ning Triinult, viimane küll arvas, et ma mitte ainult ribisid ei vigastanud vaid arvatavasti sai ka pea tugeva löögi:))
Seekord panid nii wg, kui ka emhi täppi - kell 17,00 hakkas Kakumäel nagu tellitult päike pilvede tagant välja piiluma ning tuul ka lõpuks tõusma. Asjaolude sunnil on mul hetkel kasutada ainult 6,9 ja loomulikult Xantos, kuna tuult väga ei olnud, siis ei tõmmanud ka purje lõpuni peale ning otsustasin Xantose originaal uime kasuks. Külma kartusest toppisin ka sõrmikud kätte. Kui merre sumasin hakkas juba kerget jänest näitama. Peale natukest tiksumist sain laua käima ning glissasin mere poole, kõik oli peaaegu täiuslik - ribi ei andnud end sugugi tunda, kannatas isegi mõnelt suuremalt lainelt pisikesi hüppehakatusi teha. Tagasitulekuga olid lood juba teised, esiteks ei saanud veestarti tehtud, lihtsalt ei jõudnud vasaku käega purje üles lükata ning siis peale tõmmata. Kuidagi lippadi lappadi sain kaldale tagasi - vähe sellest, et ribi valu tegi, lisaks surid käed sõrmikutes ära. Kaldal võtsin kindad käest, ootasin kuni tunnetus tagasi tuli, tõmbasin purje lõpuni peale ning uuesti vette.
Kust mul see mõte kindaid kasutada tuli??? Ilma polnud ju üldse külm!!!
Tuul oli vahepeal läände keeranud, lained suuremaks läinud ning välja tuli vastu laineid tiksuda, kuid tagasi oli väga mõnus lainete vahel, üle, alla glissis lasta, tekkis juba natuke lainesõidu tunne:)) ja seda kõike paremal halsil sõites!!! ehk siis pidin vasaku käega kõvasti mässama. Ühe triibu lubasid valutavad ribid veel teha, kuid siis otsustasin maha tulla. Kola on ju lõpuks vaja ka kuidagi kaldale ja auto katusele saada.
Kokkuvõtteks võib õhtu kordaläinuks lugeda -külm ei hakanud ning tekkis isegi mõtte, et äkki peaks väiksema laua soetama!;))
Kokku merel umbes tund aega, kuid tähtis on rahulolu, mida see tund aega tõi.
Seekord sain tõeliselt aru ütlusest, mille Martin vist ütles: " Veele minnes võid olla, kui täis soditud paberileht, veelt naased aga puhta lehena, kuhu võib uuesti sodima hakata"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar