Midagi ilusat oodates

Saabumas nädalavahetus ja ootaks midagi ilusat! Näiteks päikest ja tuult ja vabadust. Võib ju midagi sellist soovida. Oli aga nii, et tuult oli vähe ja ma ei ole Martin Ervin, et 3,5 m/s pealt formulaga klissata. Kuid lootus pidi surema viimasena ja nii ma siis seilasin ja pumpasin Harkus. Nagu ütleb Nõmmiku Pets, et ükski lind ei tõuse lendu kui tiibadega ei vehi. Ma siis vehkisin selle purjega nii nagu oskasin ja jaksasin, kuid kui ikka on vähe tuult, ei siis aita ka vehkimine. Seda ma märkasin ka, et Harkus linnud ei lennanud vaid lihtsalt tiksusid vees. Kuid mina tahtsin lennata ja seega igas pagis pumpasin ja kui pagi ei olnud pumpasin ka. Korda kolm isegi hakkas klissi minema aga siis vajus jälle ära. Igal juhul käe- ja jalalihased said korraliku koormuse. Kokku tuli oma 4 h pumpamist. Kaldal siis analüüsisin ja järeldasin, et kohati saan sellele pumpamisele ka pihta. Kuid ega ma järvel üksi olnud. Minuga koos tegid sajad kanuutajad oma piitsepsitele trenni. Tegelikult nad orienteerusid ja otsisid põõsastest kontrollpunkte. Kolm aeru kanuus andis sama kiiruse mis minu 11,6 puri. Igal juhul on see pumpamine sama tõhus kui jõusaalis kangi tõsta. Muskel kasvab ja HIIUMAA Bacardi ei ole enam kaugel....