43 x purjelaual

Vaadates täna taevast alla langevaid raheterasid ja kuulates ilmateadet sain aru, et suvi on siis selleks aastaks läbi. Oli ilus suvi. Palju päikest, tuult, merd ja randa. Suvi algas traditsioonilise surfilaadaga mais ja peale seda ka kohe esimesed triibud Harkus. Mais õnnestus käia surfamas 10 korda. Juunis algas Bacardi Fun. Kaks fantastilist päeva Pärnus ja kokku juunis vee peal 9 korda. Juuli tõi päikeselise ja sooja Roosta surfilaagri kus sai iga päev sõita. Kokku juulis ka 8 korda. Augusti tippsündmused olid Aegna maraton ja Saarema Fun etapp. Kokku mahtus sellesse kuusse 9 surfipäeva. September oli üllatavalt ilus suvekuu ja kulmineerus esimese Hiiu Fun etapiga. Uskumatu aga kalipsod oleks võinud koju jätta. Septembri keskel surfata sortsides on ikka täielik lux meie laiuskraadidel. Septembris siis ka 7 surfipäeva. Kokku kogunes suve jooksul surfikordasid 43.  Bacardi Fun sarjas saavutasin üldarvestuse 12 koha ja Grand Seeniorite arvestuses 4 koha. Üheks tipphetkeks oli kindlasti VISA SURFI TEAMI sünd. Logo ja lipp on andnud surfamsiele uue mõtte, nüüd ei surfa me mitte ainult enda eest vaid ka teami eest. Selle suvega on meie teami liikmed arenenud kõik väga tublisti. Indrek, Margus ja Jürgen said selgeks trapetsi kasutamise,  jalaaasade kasutamise, glissi, kaldastardi. Raims ilmselt tegi taandarengu aga tema panus on Windgliderile uue elu andmine järgmiseks aastaks. Müts maha Raimsi ees kes vees käis 4 korda. Seega oleme andud Eesti surfi jätkusuutlikusele ka oma panuse. Nüüd aga kuivatan purjed ja jätan nad järgmist suve ootama. Aeg on pühkida tolm Blokart maapurjekatelt ja nautida tuult ja kiirust maad mööda kihutades. Kaugel see jääaegki on...

Suurepärane sufipäev Kloogal

Pühapäeva hommik algas sellega,et Marcus seisis telefoniga voodi ees - Orm telefoni otsas. Korraldus tuli,et teami rivistus on kell kaksteist kloogal.
Egas midagi, hommikukohvi rindu ja kamasid autosse tassima.
Kloogale jõudes ei näinud meri küll väga tormine välja aga kogemus ütles ,et kuna maatuul siis pilt on petlik.
Mõne aja pärast saabusid ka Orm,tanel ja Helkin, Jürgen.
Tuul oli täpselt paras,nii et NP 6,7 zen koos 133-se futuraga liikusid ilma probleemideta.
Sain esimesed triibud futuraga mõlemad jalad aasas Jeeeeee.......!!!!!!
Katapulte tuli loomulikult ka päris ühkeid,sest bagid olid kohati päris rajud, õnneks ribid jäid terveks.Ilmselt ikka kiirused ei ole veel need millega Helkin sõidab :-)
Kiirused olid päris ägedad ja lennud lainelt lainele läksid kohati päris pikaks.
Päeva lõpuks sain ka tunnetuse kätte,kuidas alla tuult laine harjal glissi saada.Tuleks mõni hea päev see aasta veel,et saaks õpitut kinnistada.
Kokkuvõttes, väga mõnus päev , viis tundi möödus märkamatult nagu ikka,kui on mõnus seltskond,meri ja tuul.

Klooga laht september 2009

Kui mina Taneliga Kloogale jõudsin olid Indrekul ja Triinul purjed juba rigatud. Ilm oli ilus. Õhk 16C, vesi 14 C ja tuul 7 – 13 m/s. Peagi saabusid ka Helkin ja Jürgen ning pool Visa Teami oligi kohal. Mina rigasin formula 9,8-ga ja Tanel läks peale Powerglide 145 ning Matrix 7,5-ga. Esimese triibu aeg sain aru, et 9,8 on ikka palju ja purje olin alt vähe pingutanud, laud läks igalt lainelt lendu ja ilmselt R19 ei olnud ka kõige õigem uim. Sõiduasendit oli keeruline hoida ja pagid hakkasid purje eest pressima. Läksin kaldale mõttega, et tõmban alt rohkem peale aga sattusin Hobby Cati peale. Lahke härrasmees tahtis minna merele aga oli veidi hädas purje rigamisega. Pakkusin abi ja tänutäheks pani ta mind rooli ning nii me siis lahele kihutasimegi.

Hobby Cat 16 on ikka päris terav sõiduriist. Tuult oli selgelt meie oskuste jaoks palju aga ei me sellest hoolinud. Omanikul 4 kord ja minul 6 – 7 s. Lasin algul poole purjega ja vaatamata sellele oli kiirus väga hea. Tallad katsusin hoida vees. Esimene probleem tekkis pautides, sest Hobby paudib suhteliselt kehvasti. Tegin siis halsi ja see möödus rahulikult ning tagasi paremal halsil lasin juba julgemalt. Kõik toimus kiiresti, vasak tald sukeldus ja kuna soodimees oli ka ees siis järgnes kiire katapult. Kui pea veest välja tõstsin oli Hobby külili. Asusime siis teda püsti tõmbama. Esimese hooga tõmbasime üle ja Hobby oli jälle külili. Mõtlesime siis rahulikult ja jälgisime tuult ning saime teisel katsel püsti.

Tagasi lasin natuke rahulikumalt ja ilma viperusteta jõudsime kaldale. Mis valesti läks? Siiani aru ei saa aga ilmselt ikkagi soodimehe vale asukoht. Pärast käisin veel ühe triibu formulaga aga tuul oli veel tõusnud ja enesealalhoiuinstinkt soovitas mul tagasi kaldale minna. Nii ma tegingi. Rõõmu valmistas aga see, et meie Visa Teami nooremad liikmed on suvega omandanud piisavad kogemused, et ka tormituultes laua ja purje käsitsemisega toime tulla. Oli lahe päev.

Rohkem pilte

Pärnus sügisslall

Laupäeval peeti Pärnus Sügisslall 2009. Kohal olid maailameistrid ja teised parimad surfarid. Kui esikolmik oli Martin Ervin, Erno Kaasik ja Henry Kaar (kõik Team Extreme) , kellele järgnesid uskumatult hästi sõitnud Team Mahe sõitjad Alar Vettik ja Aivar (Hardcore) Kajakas lõpetades 4 ja 5 kohaga. Pärnu surfikunn Jürka jäeti koguni 7 -ks. Visa Teami esindas Meigo Jääger ja tegi seda hästi, lõpetas 17 kohaga 28 osavõtja seas.  Nimekirja lõpetas Hang Loose!!!! Täpsem ülevaade Pärnakate kodulehelt.

Täieliku protokolli leiad siit. Tulemused

Laupäev Püünsis!

Peale kohustusilike ÜKT tundide tegemist, suundusime Jürgeniga Püünsi (vahepeal ka peatused surfipoodides). Kohale jõudsime umbes 15,00 ning pilt mis avanes oli vägagi palju lubav. Meri oli purjesid täis nagu ka kaldaäär autosid. Polnudki midagi mõelda, väiksed purjed kasutusele ning merele. Jürgeni algus oli vähe konarlik - lõpetas esimese sessiooni lootsi sadamas kaatritega tutvudes, kuid peale väikest "walk of shame" i läks asi palju paremaks.
Ise jäin enda sõiduga rahule. kui esimesel triibul sain laua jälle spinnama, mõtlesin küll et kas jälle ... kuid õnneks olid eilsed spinnid kontrollitavad. Tegin paar otsa Aegnale ja tagasi sain juba mitu veestarti tehtud ning ühe hädise jibe. Päeva lõpuks jäi 6,9 ne puri juba suureks - kontroll laua üle muutus päris raskeks (tegelikult oleks pidanud väiksem uim all olema, kuid mis teha kui pole võtta). Järgmiseks proovisin, kui kiiresti suudan sõita - elu kiireim ots tuli, kahju et gps i polnud, tahaks teada kas sain sinna 50 ne alla? Igaljuhul oli sellel kiirusel kontroll laua üle piiri peal ning siis tagasiotsal sain oma uljuse eest karistada - katapult ning muljutud roided - oli tegemist et kaldale tagasi saada. Traumapunktist öeldi, et luud on terved - äkki siis kannatab ka pühapäeval sõita? kui luud katki pole;))
Ikkagi oli super päev!!!

Harku nii ja naa…

Komapäevaks lubas tuult ja Visad plaanisid ühist surfamist Harkus. Õhtuks olimegi kõik ennast Harku järve äärde rivvi võtnud ja seadsime ennast veel. Tuul oli aga väga heitlik kord laksas täiega 12 – 15 m/s ja siis puhus vaevalt 4-5 m/s. Sellistes oludes on muidugi valikute tegemine raske aga kuna midagi tuli valida siis valisin ikkagi formula ja rigasin oma V8 /9,8 tõmmates alt +2,5 peale. Esimesed otsad oli igati ok ja suutsin lauda kontrollida. Kuid siis ühe järgmise triibu aeg tuli selline laks peale, et tõstis mu koos kamadega õhku ja peale õhulendu maandusin selili vette. Õnneks vabanesid jalad aasadest ja jäi üle ainult lauale tagasi ronida. Tuul oli aga nii kõva, et tiksusin kaldale ja rigasin Powerglide 145 ning Matrix 7,5. Algus oli ilus. Sain kohe klissi ja olin peatselt teises kaldas. Siis aga tuul rauges ja mul oli tõsine kartus, et pean vist võtma jalgsimatka tagasi. Õnneks siiski jälle tõstis tuult ja sain ka mööda vett tagasi. Vahetasin jälle lauda ja siis juba andsin 9,8 alt järgi. Tegin siis paar triipu ja kuna olukord oli tuule osas rahunenud siis pakkusin Helkinile formualt. Täpsemalt saad Helkini arvamust formulast lugeda tema sissekandest. Nägin ära ka Jürgeni stiilinäited ja see valmistas rõõmu. Võimalikult palju veetunde ja jälle üks tõsine surfimees juures. Igal juhul on Jürgen selle 3 kuuga peale Roosta Surfilaagrit teinud suure hüppe edasi ja on ilus vaadata kuidas ta sõidab. Indrek taltsutas oma 133 liitrist 6,4 –ga aga eks nendes tuuleoludes oli see keeruline. Parima triibu sai ta kirja Helkini Xantos 155 ja 8,5 purjega. Kui lõpetasime ja kamad jälle autodele olime laadinud oli väljas pime ja kell kaheksa. Kokku olime 2 h veel(s) ja triibud said kõik kirja. Kokku oli vees oma 10 - 12 purje.

Surfikolmapäevak Harkus

Kolmapäevak algas juba kell kuus hommikul kodus,kui hommikupimeduses enne laste kooliringi sai kamad peale laaditud. Alguses oli mõte juba keset päeva Harkule minna aga kukkus nii välja ,et Harkusse jõudsin kõige viimasena, kui Orm juba triibutas ja Helkin koos Jürgeniga rigasid.
Tuul oli paljulubav ,kuid vette saades ei jätkunud lõbu kauaks. põhiline aeg möödus tiksudes või kikivarvukil esimene jalg aasas. NP 6,7 zen jäi ilmselgelt isegi parimate bagidega väikseks. Korra sai isegi jala tagumisse aasa susatud aga selle tagajärjel spinnasin kohe vastutuult.

Ilusaim ja pikim triip tuli hoopis välja Helkini laua ja 8,5 purjega, millega proovisin samal ajal ,kui Helkin Formulaga kihutas. Thanks Helkin :-)
Oli lahe õhtupoolik, tore ,et üle pika aja sattusime kõik koos veele.
Mitmekesi ikka hulga lõbusam,kui üksi pusida.

Esimesed triibud formulaga - Suured Tänud Ormile!!!

Nii nüüd on, siis ka see tehtud - esimesed triibud formulaga!!
Kui teisipäeval oli surfates kõik paha ja valesti - välja arvatud mu esimene veestart:)) siis eile Harkus sai kõigi kasutatud vahenditega glissi ja korralikud triibud kirja:)). Alustasin 6,9 ja Xantosega, alguses tundus, et tuult on hirm palju, kuid tegelikus oli, et vahepeal olid kõvad pagid siis jälle tiksumine. Sain paar korralikku triipu ka 6,9 se purjega ning ka teise veestardi - äkki saangi need käppa:)). Varsti otsustasin ikka 8,5 se purje panna, sai ka sellega ilusti jooksma. Nüüdseks on kujunenud välja, et suure purjega meedlib juba rohkem glissata - on hulga stabiilsem ning jala-aasadesse saan hulga kergemini.
Siis tegi Orm pakkumise proovida formulat - tal muidugi oli see 9,8 se purjega. Põhiline kartus oli, et lahun ta laua ära aga eks kiusatus võttis oma. Kohe alguses sain aru, et formula laud mulle sobib - hea suur ja lai:)) nagu ma isegi. Purjega pidin harjuma oli teine ju suurim puri, millega ma senini sõitnud olen ning Ormil olid ka trapetsi aasad rohkem tagapool - nii et purje käsitlemisel oli suurem rõhk esimesel käel - ise olen sõitnud pigem nii, et tiba suurem koormus tagakäel. Kohe esimesel paarikümnel meetril panin pauguga purje vastu lauda - ja oligi mõra sees:((( vabandust Orm! Puri üles ja edasi, pagi pealt sain laua käima, esimese aasaga polnud probleeme, enne tagumise jala aasa panemist tuli väike mõttepaus - kas ikka riskib, värske laualömastamine oli ju meeles - kuid siis mõtlesin, et peab ju ikka proovima ja ei tekkinudki mingeid probleeme. Kuni järgmise pagi ajal võttis laud tuule alla ning tegin sujuva maandumise järves:)) õnneks vaikselt ja selili. Tagasi triibul kontrollisin lauda juba paremini. Väike julgustus Ormilt ja veel üks ots. Kokkuvõtteks ei uskunud, et mul nii libedalt läheb. Positiivsed emotsioonid õhtust olid käes!!! Suured tänud Ormile, et lubas oma varustust kasutada ning samas vabandused, et ikkagi lauda vigastasin.
Nüüd pole muud, kui järgmiseks aastaks peab endale ka formula soetama!!!

Päikeseline pühapäev Kloogal

Juba reedel oli kange isu sõitma minna, sest sai soetatud ports uut kama.
Peale ennustuste uurimist ja vestlust Helkiniga sai plaan paika pandud,et pühapäeval läheb sõiduks. Laupäev puhus ka paljulubavalt aga päeva ja ööplaanis oli esinemine Palmse kandis.
Pühapäeva hommikul ei olnud tervis just kõige parem,kuid arvasime Triinuga ,et muru niitmine ei tee seda küll paremaks,pigem paar karastavat suplust merevees.
Pärast kõnet Helkinile oli selge,et enamus tiimist tegeleb muru niitmisega.Endal oli samuti õuel muru põlvini aga merele tõmbas rohkem.
Triin kõllas ka blondiinile ,kes samuti oli ühe paiku, klõps, kloogal kohal. Ilm oli super 19 kraadi,mis meenutab pigem Eestimaa suveilma kui septembri lõpu ilma ja 5-6 meetrit tuult kuskilt edela kandist,nii et sõidusuund oli mõnusalt merele ja tagasi.,. Vesi oli sile kuid, tuules tundus jõudu olevat. Egas midagi,rullisin kauba peale saadud vanema 9,0 gaastra GTX -i lahti ja hakkasin masti cammidesse punnitama. Kuna puutusin elus esimest korda niisuguste jubinatega kokku ,see ei kuidagi ei õnnestunud. Niisiis, võtsin kõne meie ansambli kunstilisele juhile, kes suunas mu õigele rajale.
Alguses tundus "üheksane" ikka tohutu suur, ikkagi 2,3 ruutu suurem ,kui minu suuruselt järmine puri, aga kui sõitma sai oli väga äge. Tuult nagu suurt polnudki aga sai päris korralikud triibud kirja ja palju ei puudunud ka ,et oleks jala tagumisse aasagi saanud.
Triinu väga jälgida ei jõudnud,kuid puri oli kõik need kaks, kolm tundi püsti, nii et "pole paha" !
Igatahes aeg lendas nii kiiresti,et kui viie paiku asju pakkisime ütles Enely,et tuli dahabi tunne - hea ilm,sile vesi mõnus tuul.
Kokkuvõttes oli väga hea alternatiiv pühapäevasele muruniitmisele ja just õige ilm "üheksase" sisse õnnistamiseks.

Laupäevane õhtusurf Harkus

Terve nädal möödus tööd rabades ja ei olnud aega surfile mõelda . Reede hakkas Helkin rääkima, et peaks pühapäeval sõitma. Vaatsin siis ennustust ja lubas tõesti tuult. Laupäeva hommik möödus Puskus ämmaga suheldes ja kui kella viieks Sauele sain ning Olerexi lippe vaatsin sain aru, et tuleb minna.... Kähku kamad autosse ja minema. Tõkke ristis meenus, et uimed jäid maha. Kiiresti tagasi ja uuele katsele. Kell oli 17.45 kui läksin Harkus peale. Kõhklused olid, et kas 9,8 ikka läheb käima (11,6 jätkuvalt katki) aga selgus tuli kohe. Nii kui peale astusin ja esimese pagini jõudsin sain laua planeerima. Purje rigasin pehmelt ehk -1,5 ja träkk täitsa taga. Uimeks oli Deb R19. Tuult jätkus täpselt 40-ks minutiks ja siis tulin ka maha. Ilmselt 11,6  oleks parem olnud aga ka 9,8 toimis. Seega päev kirjas. Pühapäevale kavandatud surf jäi paraku ära. Asendasin surfi koduste töödega. Kuuldavasti mitmed Visad siiski käisid sõitmas.

Bacardi Fun 2009 tulemused

Bacardi Fun koosnes sellel aastal 4-st etapist. Alustasime Pärnus, jätkasime Pirital, käisime Saaremaal Nasvas ja lõpetasime Hiiumaal Kärdlas. Iga etapp oli omanäoline ja pakkus võimalusi nii svertlaudadele kui formulatele. Ilm oli vahelduv, oli tuulevaikust ja tormi , klissamist ja tiksumist, sarjamist ja rõõmu. Kokku anti 32 starti ja sarjas osales 109 võistlejat. VISA Team alustas sarja 3 mehega ja lõpetas 6 -ga. Meie konkurendid olid JAHEDAD, HANG LUUSERID ja CHIKAD. Me olime päris võrdsed aga lõpuks me neid ikkagi edestasime. VISAD võitlesid ennast lõpuks: 12. Orm; 14. Meigo; 18. Helkin; 31. Indrek; 86. Tanel; 87. Raimo; 95. Jaak

Protokoll

Fun,Fun,Fun & Fun Hiiumaal

Hiiu Fun algas meile äratusega 5.30 Puskus. Jõudsime rahulikult 6.30 praamile ja juba kell 8.30 olime Kärdlas. Tutvumine öömajaga, võistluskoha paikvaatlus ja kohalik Selveri külastus möödusid kiiresti ja kell 11 olime tagasi rannas. Prognoos lubas ilusat sõiduilma ning ega me pikalt mõelnud, sai asjad rigatud ja veele mindud. Tanel tegi alguse formula ja 11,6-ga ning sai klissi. Mina läksin 9,8-ga ja sain ka Lightingu sverdile klissi. Üks oli selge, et tuleb formulate päev ja svertide kohad peaks algama alates 11 kohast.

 Visa Team oli väljas kahe formulaga ja kolme svertlauaga. Stardi hetkeks puhus juba 4 – 6 m/s ja formulad süstisid edasi tagasi. Kuid nõrgemad formula sõitjad siiski klissi ei saanud, seega oli ka svertidel lootust. Esimesed kolm sõitu kulgesid kuidagi üle kivide ja kändude ning lõunale minnes olin sõitnud ennast kohtadele : 18, 23 ja 22. Tanelil läks peale esimest sõitu purje topi kinnitus katki ja temal olid selleks korraks jälle sõidud sõidetud. Esimeses stardis sai ta 22 koha ja lõpus ka klissi. Peale pausi laenas Jaanus Ree (suur tänu Jaansuele) mulle 10.0 Maui purje ja Tanel võttis V8/9,8 mis oli selgelt formulale vähe. Neljas start algas masendavalt . Alustuseks kokkupõrge kaasvõistlejaga, siis kokkupõrge Raimsiga ja otsa ka katapult. Rong oli läinud ja head kohta polnud loota aga siis tõusis paadis lipp ja sõit katkestati. Sain uue võimaluse. Edasi kulges suhteliselt viperusteta kui mitte arvestada, et 5 sõitu jäime Indrekuga lootusetult hiljaks. Kohad siis 23 ja 19. Selle päeva parima esituse tegin kuuendas stardis kui lõpetasin 10 kohaga.

Pühapäev algas teadmisega, et tuult formulatele napib. Rigasin Jaanuse Maui 10.0 veidi softimalt ja veele. Start õnnestus enam vähem ja olin finisis 13. Nõmmik muidugi lõpetas enne mind ja see oli halb üllatus. Edasi läks kõik allamäge. Laud ei liikunud, tiksusin koos formulatega. Kaheksanda sõidu märgis kokkupõrge EST19-ga, kes teed ei andnud ja olin sunnitud tegema ka paudi, et märki saada. Tegelikult lootsin Nõmmikult seda, et ta ei takista märgi võtmist. Igal juhul lagunes mu sõit täielikult ja viimased sõidud olid 18 ja 16. Rohkem sõite ei tehtud ja nii jäin pidama 21 kohale. Meie teami parim oli Meigo kes lõpetas 18 kohaga. Meist olid kiiremad ka Hang Loose mehed Lauri ja Ivar. Ivar oli mul pidevalt käeulatuses kuid mööda ei saanud. Vahe jäi 4 punkti.

Chikadele tegime ära ja see oli ainuke lohutus, kuigi jah, Regina sõitis katkise jalaga.

Teami kolmas oli Indrek. Indrek tegi võrreldes Piritaga igal juhul väga hea etteaste ja möödus ka Helkinist. Raims sulges nimekirja. Samas oli meil kaks purje purunemist – Tanel ja Meigo. Meigo head kohad läksid esimesel päeval just selle nahka. Algus oli tal igal juhul hea , kohad 6, 7, 9.

Bacardi Fun 2009 sai selleks aastaks otsa. Uuel aastal uuesti. Üldjärjestus peaks tulema varsti..

Harrastati ka lainesõitu nagu pildil näha........

Pilte ka

Regina pildid
Tulemused

Hiiumaal FUN i IV etapp

Plaan oli minna üle 14,30 praamiga, hoolimata sellest, et võtsin selleks ühe oma masu päevadest välja, suutsin ikkagi praamist maha jääda. Õnneks ühines varsti minuga Indrek nii, et ooteaeg möödus kiirelt. Alguses oli meil isegi plaan Kärdlas veele minna, kuid tuule puudusel, see plaaniks jäigi.
Võistlusest polegi nagu midagi erilist öelda. Esimesel päeval panin ma purje trimmiga mööda ning hoolimata sellest, et ma käisin ainult 2 korda sisse (minu kohta hea saavutus) ei suutnud ma 20 ndate kohtade keskpaigast kõrgemale tõusta. Õnneks pakkus Indreku tubli sõit mulle rõõmu - ta suutis oma 6,7 se purjega mind stabiilselt edestada. Sellise esituse peale tuli loomulikult idee, et peab rummiga oma oskusi parandama:)) ning aftersurfi seltskonnaga liituma. Seekord aftersurfi kroonimata kuningaid polnudki kohal (kuulujutud rääkisid, et nad pidid võistlust tõsiselt võtma) õnneks meile "kinda" visanud Chicade tiim ning paljud teisedki polnud asja niii tõsiselt võtnud - ikkagi FUN:)).
Teisel võistluspäeval selgus, et rumm ikka imet ei tee küll ning mu oskused polnud karvavõrtki paranenud, v.a. loomulikult minu suplus oskus.
Selle aasta FUN sarja lõpuks jõudsin otsusele, et peab ikka formula soetama, kas sellega mu kohad paranevad on ise küsimus, kuid FUN i on suve jooksul ikka rohkem.

Kolmapäeva kaunid katapuldid Harkus

Kolmapäeval oli juba hommikust näha ,et puhub,kuid otsest plaani sõitma minna polnud.
Päeva edenedes ja Ormi kirja lugedes ei olnud enam teist võimalust - poole päeva pealt koju ja kamad peale. Harkusse jõudsin kuskil nelja paiku. Puhus päris toredasti ja bagidega tundus päris karm. Purje osas mul valik puudub, niisis NP Zen 6,7 ja oma "väike" laud 133 Futura.
Tänane eesmärk oli saada korralikult jalad klissis aasadesse. Aga punnisin,mis ma punnisin ikka korralikult aasadesse ei saanud. Sain küll päris pikad otsad klissis sõidetud ja ühe otsa isegi esimene jalg aasas aga seda õiget asendit ja tunnetust ikka kätte ei saanud. Kohati olid bagid ikka päris kõvad, nii et paar korda tuli päris kaunis katapult välja :-) Kokkuvõttes aga täit rahuldust ei saanud.Ei ole veel ikka Futuraga päris sõbraks saanud aga kus ta pääseb ega visad ei jäta jonni.

Kolmapäeval Kakumäel

Kui enamus VISA sid Harkus hullasid, siis mina otsustasin ikkagi Kakumäe kasuks. Ei saa salata, et vähemalt kilomeetri pikkused otsad loojuva päikese suunas olid tunduvamalt ahvatlevamad, kui Harku sile vesi.
Seoses töö probleemidega jõudsime alles kella 18,00 aegu merele. Mina ikka 6,9 ja Xantos, Jürgen 5,7 ja Malibu. Kui minul oli kõik super (kui viriseda, siis oleks võinud olla teine poom koos reguleeritavate trapetsi otstega ning lühem uim), siis Jürgenil nii hästi ei läinud. Vasakuga sõites suutis ta kõrgust hoida ning tarpetsis glissid kätte saada, kuid paraku paremaga sõites ei saanud ta head asendit kätte ning kaotas tohutult kõrgust.
Ise sain korralikult laua käima, tuult oli just piisavalt. Kohatiseks probleemiks oli lainele uuesti maandudes tekkivad spin out id, kuid enamus kordadest suutsin neist, allatuult lastes, välja tulla. Kahjuks ükski jibe ega veestart välja ei tulnud:( kuid oleme ausad, nende õnnestumine oleks ka olnud tõsine eneseületus. Päeva lõpus lasin, seoses väikse turvamisega, tõsiselt allatuult minna ning siis oli punnitamist, et õigesse kohta tagasi saada. Lõpetasin kuskil kell 21 õhtu hämaruses ja ma polnud sugugi viimane mees veel, sest tuul ju veel puhus!!!

Superkolmapäev

Tegelikult sai asi alguse ühest Helkini mailist teisipäeval. No ajas vere keema ja sundis kõik õhtused tegevused edasi lükkama ning surfi kasuks otsustama. Tegimegi siis algust teisipäeval Harkus. Kui meie Taneliga järvele jõudsime puhus parajasti lõunatuul nii 5 – 8 m/s. Rigasime kiiresti NP RS11,6 alt +2 ja Formulale läks alla Deb R19 /+8 ning Tanel kihutas veele. Esimesed triibud olid ikka väga ilusad aga siis hakkas minema juba väga auklikuks. Siis oli minu kord ja 20 minutit klissi ning sama palju tiksumist. Hammas jäi aga verele ….
Kolmapäeval puhus veel kõvemni kui teisipäeval. TOP näitas lõunatuult 12 – 18 m/s , päike ja pilvitu taevas. Sellist ilma ei saa ju raisku lasta minna. Kui kell 17.15  Harkusse jõudsin tulid Indrek ja  Blondiin esimeselt setilt puhkama. Tuul oli vahemikus 6 – 14 m/s , kuid mitte nii auklik kui teisipäeval. Pagid paistsid olema aga päris rajud. Rigasin NP V8 – 9,8 ja tegin +2,5 üle. Formula lauale läks alla Select U70 ja veele. Kohati oli palju aga muidu väga mõnus. Esimese tunni lasin kohe mõnuga ühest järve otsast teise ja kannatasin ka rajud pagid ilusasti ära. Samas see Select uim ikka aukudes üldse ei kanna. Kui on tuul taga on mugav sõita aga aukudes tuge ei ole. Käisin korraks kaldal ja kruvisin alla Deb R19 ja lasin ka purje umbes 1,5 cm järgi. Kohe oli palju parem., sain kõigist aukudest läbi ja käik püsis stabiilne igas olukorras. Kui mina kell seitse lahkusin tuli rahvast juurde. Ise väga rahul. Pääsesin ilma ühegi kukkumiseta ja ka varustus jäi terveks. Kui Hiiumaal peaks puhuma üle 10 m/s siis tuleb võtta 9,8 kui aga alla siis 11,6.

Windglideri taassünd

Visa Raimo on otsustanud taastada legendaarse purjelaua Windglider uuele elule. Laud on osadele Visadele väga südamelähedane, sest mitmed meist tegid selle lauaga oma esimesed triibud merel. Saatus viis meid vanakesega kokku aastal 1987 ja ta oli meie kaaslaseks merel aastani 2000. Lisaks esimestele triipudele teenis vanake meid ausalt ja aitas väljaõpetada nii mõnegi noorsurfari enne kui ta jäi garaazi lakke väljateenitud vanaduspuhkusele. Vaatamata oma kõrgele vanusele (25 - 30 aastat) on vanake väga hästi säilinud, ka jõude olemine ei ole tema tugevat korpust kahjustanud. Viimane Aegna maraton andis viimase tõuke vanakesele jälle elurõõmu pakkuda ja lasta taas tal liuelda lainetel ja pakkuda sõitjale ehedat ja arhailist surfinaudingut.  Kui keegi seda lugu siin loeb ja teab, et kuskil igavleb üks Windglideri originaalpuri, siis võiks seda meile pakkuda. Vette peaks vanake jõudma järgmiseks kevadeks.

Reedel Kakumäel

Nädala sees lubas reedeks head tuult, kuid kui reede kätte jõudis oli enamus tuulest kuhugi kadunud. Kuna vaim oli juba valmis pandud, ilma ka kena ning paar vaba tundi samuti kasutada, siis otsustasime Jürgeniga ikka veele minna. Eelnevalt olime otsustanud, et Jürgen proovib sõita mu vana 7 se Pilotiga ning harjutame purje alla jäämist. Siiani oli tal hirm trapetsis sõites purje alla jääda. Minu lootus oli, et kui saaks ühe triibu kirja, siis oleks väga hea. Niisiis Jürgen Malibu ja 7 se purjega, mina Xantose ja 8,5 sega. Uskumatu kuid tõsi - ma saingi kohe esimese otsaga triibu kirja sinna ja tagasi. Alguses peab pagi pealt Xantose ikka vee alt välja pumpama ja siis glissis hoidma. Kusjuures suurema purjega saab tunduvalt paremini jalad aasadesse.
Hiljem harjutasimegi Jürgeniga paar korda, trapetsis olles purjealla jäämist. Neli viis korda purje alla ja peale seda välja ujumist viis talt esmase hirmu. Sellega seoses sai Jürgen juba järgmistel otsadel ilusti trapetsisse. 7 se purjega liikus ta päris nobedalt - peaaegu glissi piiril.
Kokkuvõttes kaks tundi veel, kaks triipu ja olulisem - Jürgen sai ilusasti trapetsis sõidetud.

Midagi ilusat oodates

Saabumas nädalavahetus ja ootaks midagi ilusat! Näiteks päikest ja tuult ja vabadust. Võib ju midagi sellist soovida. Oli aga nii, et tuult oli vähe ja ma ei ole Martin Ervin, et 3,5 m/s pealt formulaga klissata. Kuid lootus pidi surema viimasena ja nii ma siis seilasin ja pumpasin Harkus. Nagu ütleb Nõmmiku Pets, et ükski lind ei tõuse lendu kui tiibadega ei vehi. Ma siis vehkisin selle purjega nii nagu oskasin ja jaksasin, kuid kui ikka on vähe tuult, ei siis aita ka vehkimine. Seda ma märkasin ka, et Harkus linnud ei lennanud vaid lihtsalt tiksusid vees. Kuid mina tahtsin lennata ja seega igas pagis pumpasin ja kui pagi ei olnud pumpasin ka. Korda kolm isegi hakkas klissi minema aga siis vajus jälle ära. Igal juhul käe- ja jalalihased said korraliku koormuse. Kokku tuli oma 4 h pumpamist. Kaldal siis analüüsisin ja järeldasin, et kohati saan sellele pumpamisele ka pihta. Kuid ega ma järvel üksi olnud. Minuga koos tegid sajad kanuutajad oma piitsepsitele trenni. Tegelikult nad orienteerusid ja otsisid põõsastest kontrollpunkte. Kolm aeru kanuus andis sama kiiruse mis minu 11,6 puri. Igal juhul on see pumpamine sama tõhus kui jõusaalis kangi tõsta. Muskel kasvab ja HIIUMAA Bacardi ei ole enam kaugel....

Perfect Day!!!

Või peaaegu:))) "Just a Perfect Day" oli laul, mida ma õhtul Kakumäe lahel glissates ümisesin.
Jõudsime Jürgeniga enne poolt viit Kakumäele ja ma muudkui palvetasin, et tuul ära ei kukuks. Lõpuks ta siiski kukkus, kuid see oli juba natuke enne kella 20,00.:)))
Kakumäel ootas meid ees edela tuul ning tshopine laht. Jürgen läks nagu ikka 5,7 se purje ja Malibuga õppima, mina võtsin 6,9 ja Xantose. Alguses oli 6,9 isegi natu palju, glissates tuli kontrolli säilitamiseks päris korralikult vastu tuult hoida. Peale esimest otsa tegin kohe jalaaasad väiksemaks, see muutis laua üle kontrolli paremaks. Jürgen sai tuulega kõvasti maadelda ning kuna ta lasi sageli veel allatuult siis sai päris mitu "walk of shame" `i kirja. Kahjuks jääb tal veel trapetsi kasutamiseks julgust puudu, kuid küll see varsti tuleb.
Mina aga sain õhtu jooksul lugematu arvu triipe kirja. Mingeid erilisi probleeme ei esinenudki - just fun.!!! Ainuke kurvastus oli, et VISA teami logodega purjesid rohkem näha ei olnud - loodan, et need purjed olid teistes randades aktsioonis.
Surf on lahe!!!!

Esmaspäev Harkul

Nagu töö inimesele tavaks - kui meie Jürgeniga Harku äärde jõudsime näitas tuul raugemise märke. Ees ootas juba Indrek, kes oli varakult tulnud ning oma triibud juba kätte saanud.
Esimesena saatsin Jürgeni peale ning tundus, et ta sai ka päris hästi minema. Ise võtsin Xantose ja 8,5 se Neutroni. Nagu ma juba öelnud olen pole see komplekt minu lemmik, isiklik liigne kaal ning purje raskus vajutavad laua päris veepiirini. Kuid raugeva tuule pagides sain peaaegu kohe laua käima ning esimene triip tuli päris kena. Edaspidi pidi käima saamiseks pumpama ning siis kohe pagi leidma. Kokkuvõtteks sain pumpamist harjutada ning päeva kirja. Jürgen sai aga oma esimesed triibulised kätte, sedapuhku küll enamuses käte najal, kuid trapetsisse haakimist harjutas ka juba. Järgmine kord tahab juba suuremat purje kasutada:)) Gliss on ikka nakkav.