Enne maratoni mõelud eesmärgid - väga hea, kui 30 ne hulka saaks; hea, kui neljakümne hulgas.
Maratonile minnes polnudki mingeid valikuid vaja teha - tuli võtta see mis on ning võimalikult suur. Ehk siis 8,5 ne puri ja Malibu. Tõsiseim probleem oli, kuidas oleks võimalik võimalikult rohkem jooki kaasa võtta. Vastupidiselt eelmisele aastale oli start päris hea, kuid peale starti tegin kohe umbes neljal otsal tõsise vea - ei vaadanud kaldal/merel punkte kuhu ma krüssata tahan. Sellest tulenevalt olid krüssu otsad normaalselt, kuid oleks võinud tunduvalt paremad olla. Kuuli muna juurest pikale distantsile läksin ühena viimastest (umbes 13,30) - teised otsustasid lühema otsa kasuks. Kuuli munast kuni peaaegu Aegnani sai isegi vahest trapetsis sõita. Just enne Aegnat aga tuul vaibus veelgi, suure pumpamisega suutsin ikkagi umbes 16,30 Aegna märgi võtta. Edasine kuni Kuulimunani oli ikka päris õudne, tuult polnud ollagi ning minu oskused allatuult liikuda samuti nadid. Vahepeal tükkisid juba loobumis mõtted pähe (kui umbes poole tunniga olin suutnud läbida kuskil 200 m). Mingil hetkel leidsin ka Kuulimuna üles, enne oli seda hoopis teisest kohast otsinud, ning siis tuli nagu teine hingamine. Mõte oli, et kui Kuulimunani jõuan siis sealt edasi võin kasvõi kama kallast mööda finishini tassida. Lõpuks jõudisn ikkagi merd mööda kaldale, kus ootasid Visa Team ning veel surfi rahvast, aplausi saatel oli väga vahva lõpetada:))) Aeg 7,30. Koht vist 36 s, selle järgi võiks ju kohaga rahule jääda, kuid eelviimase lõpetajana ei saa kindlasti rahul olla.
Teisepäeva sõidud, olid kui eelmise päeva ebaõnne jätk, või õigemini oskuste puudumise jätk, ei õnnestunud stardid ega pöörded, tulemuseks lõpetamine viimastel kohtadel. Moraal - tuleb ikka neid pöördeid harjutada, kui tuult pole siis pole, aga pöörded võiks ikkagi korralikult teha.
Indrek oli aga väga tubli, nii mõneski sõidus oli ta minust eespool, ning kui tal veel suurem puri oleks, siis oleks ammu mu silma piirilt kadunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar