Vaatasin,et Visad pole tükk aega midagi kirjutanud. See ei tähenda ,et oleksime surfamise ära unustanud.
Aga koos pole tõepoolest ammu sõitnud. Nagu ikka on Aegna Maraton see koht ,kus igaaastaselt koos sõidetud.Nii ka seekord. Tuuleprognoos oli maratonile suhteliselt tüüpiline, st. nõrk tuul , seekord suunaga põhjakaarest, seega esimene krüssuots ja taganttuules tagasi.
Niisiis svertlaua ilm - ise otsisin välja oma vanakooli F2 comet svertlaua ja Raimo tõstis garaaziseinalt maha ajaloolise windglideri ,mille ta on restuareerinud nii et võiks näitusele välja panna :-). Helkin tuli traditsiooniliselt formulaga, kuigi suurt tuulelootust ei olnud.
Ilm oli päikesepaisteline ja vesi soe ja tore oli,et lohesid, SUP-e ja katamaraane oli stardis suht palju. Purilaudu oli silma järgi aga umbes pool tavapärasest. Eks tuuleprognoos hirmutas need ära kellel polnud vanakooli svertlauda kuuri alt võtta.
Sõit algas rahulikult rannastardiga ,kus otsustasime Raimoga,et läheme vasakuga kalda alla välja. Sain suht hästi minema ja nagu ikka läks pool tundi, et svertlauaga sõbraks saada,sest selle suve esimene kord,kui sellega sõita sai. Üks hetk vaatasin,et olen suht üksi seal kalda all ainult Martin pumpas natuke eespool formulat käima ja mingi imega sai ta ka käima ja kihutas paremaga üles ära. Martin on ikka imetlusväärne,nagu oma tuul oleks kogu aeg kaasas.
Umbes poolel teel kuulimunani leidsin enda kõrvalt Raimo ja nii me siis koos seal kalda all sõitsime. Raimo windglider liikus ikka super hästi ja jäin temast enne märki natuke maha hoolimata sellest ,et mul oli paar ruutu suurem puri kui Raimol.Kuulimuna märki võtsime neljanda viiendana. Pärast märki lasime purjed vette ajasime juttu jõime ning lasime viisakalt Helle ja kellegi veel ette. Tark ei torma :-) Otsustasime,et ei hakka pikale punnitama vaid pöörame vöörid Pirita poole.
Tagasisõit oli aga päris triki. Ma pole kunagi selle peenikese lauaga taganttuules sõitmisega päris sina peale saanud ja algus oli seegi kord selline ,et umbes korda viis maandusin vees, enne ,kui meelde tuli,kuidas seda palki taganttuules laine ja olematu tuulega taltsutada.Ikka sõna otseses mõttes oli tunne,et parvetaks palki kärestikusel jõel :-)
Vahepeal oli Raimo silmist kadunud ja olin veendunud,et ta on minust pikalt ees.
Finisis avastasin aga, et Raimot veel finishis pole, seega tiimisisene üldvõit :-)
Mõne aja pärast tuli ka Raimo ja Helkin.
Oli tõesti tore chill päev heade emotsioonidega ja Aegna maraton ongi rohkem selline rohkem sotsiaalne surfiüritus ,mitte võistlus. Tänud korraldajatele.
